Jaanuaris sõidab õigusteaduskonna karistusõiguse lektor Anneli Soo Marie Curie’ stipendiumi toel Hollandisse uurimistööd tegema.

Anneli Soo. FOTO: Andres Tennus

Stipendium viib Soo kaheks aastaks Maastrichti ülikooli, kus teda juhendab kaitseõiguste alal üks maailma juhtivaid teadlasi, professor Taru Spronken. Kuna stipendiumitaotlus tuli esitada juba 2014. aasta septembriks, asus Soo koos juhendajaga projekti kirjutama juba aasta varem ning käis Maastrichti ülikoolis ka kohapeal projekti sisu üle läbi rääkimas.

«Ka ülejäänud Maastrichti ülikoolis tegutsev kriminaalprotsessi­õigusele keskenduv teadlaskond vaatleb kriminaalmenetlust inim- ja põhiõiguste tagamise konteksti abil ja see läheb minu huvidega väga hästi kokku,» põhjendas Soo ülikooli valikut.

Projekti käigus analüüsib ta 2016. aastal rakenduvat Euroopa Liidu direktiivi, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega.

«Kuna kriminaalmenetluses on oluline, et kõigile kahtlustatavatele ja süüdistatavatele oleks tagatud õigus kaitsja abile, sealhulgas õigus kaitsjaga nõu pidada, huvitab mind, milliseid meetmeid plaanivad riigid võtta tarvitusele juhul, kui seda õigust on rikutud,» täpsustas Soo.

Tema põhitees on, et kaitsja asumisega kriminaalmenetlusse (ükskõik, kas kahtlustatav või süüdistatav palkab endale kaitsja või nimetab selle riik) ei vabane riik kohustusest tagada isikule õigus tõhusale kaitsele. See tähendab, et riigil ehk peamiselt kohtul on kohustus kontrollida, et kaitsja täidaks menetluses olles oma ülesandeid.

«Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 27. november 2016 ja senine Euroopa inimõiguste kohtu praktika näitab, et see osutub nii mõnegi liikmesriigi jaoks parajaks pähkliks,» rääkis Soo.

Ideaalis võiks projekti käigus selguda kõigi riikide praktikad vastavas küsimuses ning raskused, millega liikmesriigid on direktiivi ellu viies pidanud tegelema.

Soo usub, et kahe aastaga kogub ta suure hulga teadmisi Euroopa Liidu kriminaalõigusest ning selle suhestumisest inim- ja põhiõigustega. Samuti on ta kindel, et saab juurde hulgaliselt kontakte tulevaste sarnaste projektide tarvis.

«Kui Eestisse naasen, kujutan ette võimalust, et Tartu ülikooli õigusteaduskonnast saab minu kaasabil kaitseõiguste kompetentsikeskus Baltikumis ning arvestatav partner ka Põhjamaade vastavate keskuste jaoks,» ütles Soo.

Marie Curie’ individuaalsete stipendiumidega toetatakse teadlaste liikuvust Euroopas ja väljaspool ning aidatakse maailma tippteadlasi Euroopa Liitu tööle meelitada. Peamine rõhk on pandud teadlase arengule eelkõige projekti elluviimise abil, kuid toetatakse ka muid tegevusi, näiteks konverentsidel käimist, osalemist vastuvõtja ülikooli õppetöös vms.