Sutrop: esimesed koostööideed juba idanevad

Aktuaalne

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks valitud praktilise filosoofia professor Margit Sutrop näeb filosoofiateaduskonna, usuteaduskonna ja Viljandi kultuuriakadeemia liitumist pigem võimaluse kui raskusena.

Kolleegid kirjeldavad
Margit on suurepärane juht, kes teeb palju ja jõuab palju. Ta oskab luua väga hea töökliima, ümbritsevaid inimesi innustada ja kannustada. Probleemidele otsib ta alati parimat lahendust – mõnikord võib see rohkem aega nõuda, aga nii võib tekkida hoopis uus lahendustee. Kui temasuguseid juhte oleks rohkem, oleks maailm palju parem paik.

Sutropi sõnul on 515 töötaja ja 2850 üliõpilase üheks pereks liitmine küll väljakutse, kuid üheskoos on humanitaaride huvide eest kergem seista. Koos usuteaduskonna dekaani ja kultuuriakadeemia direktoriga on arutatud, kuidas koostööd korraldada ja esimesed ideed juba idanevad.

«Mul oli väga hea meel kuulda, et septembris, kui usuteaduskond käis Viljandi kultuuriakadeemias külas, jõuti mõttele korraldada valdkonna päev. Tore on seegi, et üliõpilaskogud hakkasid kohe mõtlema, kuidas korraldada humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tudengite ühistegevusi,» rääkis Sutrop.

Dekaani hinnangul on peamine probleem valdkonna eelarve. Filosoofiateaduskond on edukate reformide tulemusel miinusest välja saanud, kuid praeguse filosoofia- ja usuteaduskonna palgatase on siiski ülikooli üks madalamaid. Kuna palgad peavad tõusma, tuleb suurendada tulusid ja vähendada kulusid.

Samuti tuleb paremini selgitada, millega humanitaarteadused tegelevad ja miks neid ühiskonnale vaja on. Kogu maailmas on humanitaarteadused turupõhises, majanduslikule kasumile suunatud maailmas pideva rünnaku all. Sellisele lühinägelikule lähenemisele tuleb Sutropi sõnul vastu astuda.

«Kavatsen seista hea selle eest, et kõik neli valdkonda oleksid võrdselt tähtsad ja ülikool tagaks kõigi kestliku arengu. Ülikoolis kui universitas’es ei saa olla nii, nagu on George Orwelli loomafarmis: kõik on võrdsed, aga mõned on võrdsemad.»

Võrdne kohtlemine ei peaks seejuures tähendama kõigi täpselt samasugust toetamist, kuna nii ei võeta arvesse erinevaid vajadusi ega arvestata valdkondlikke eripärasid. Senisest täpsemalt tuleks tajuda, kus on kellegi tugevused ja mida on ühel või teisel õitsenguks vaja.

«Hea ülikool on ehitatud üles koostööle ja meie peamine eesmärk õppeasutusena on toetada iga üliõpilase arengut. Õppetööd ja kogu ülikooli korraldust tuleks hinnata seisukohalt, kas aitame kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Väga vajalik on üliõpilastega aru pidada ning õppekava reformid koos läbi mõelda,» sõnas Sutrop.

Dekaan Margit Sutropiga liituvad humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna juhtimisel teatriteaduse professor Anneli Saro õppeprodekaanina ja kirikuloo professor Riho Altnurme teadusprodekaanina. Valdkonna dekanaadi juhatajana jätkab praegune filosoofiateaduskonna dekanaadi juhataja Klaarika Marton.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit