FOTO: Tartu ülikool

Miksi endale ise haridus

Aktuaalne

Tänavusel vastuvõtul on Tartu ülikooli peamised märksõnad õppekavade ümberkorraldamine ja ingliskeelse vastuvõtu osakaalu suurenemine. Üliõpilased saavad ise endale meelepärased õppeained valida ja nii endale sobiva õppekava kujundada.

TÜ õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul ei piisa üha erialadevahelisemaks muutuvas töömaailmas enam sageli kitsalt erialastest teadmistest, vaid vajalik on eri teadmiste ja oskuste ühendamine.

«Bakalaureuseõppe üliõpilasel, kes on kombineerinud erialadena näiteks võõrfiloloogia ja majandusteaduse või usuteaduse ja riigiteaduse õpingud, on kindlasti avaramad võimalused edasi õppida ja huvipakkuvat tööd leida. Hea näide sellisest lahendusest on sügisel käivituv uus magistriõppekava «Info- ja teadmusjuhtimine»,» rääkis Rutiku.

Palju eri valikuid

Bakalaureuseõppes saab valida, kas keskenduda oma õppekava ainetele ning saada põhjalikum haridus ühes valdkonnas või valida kõrvaleriala ja saada seega laiapõhjalisem haridus. Kõrvaleriala võib valida teistest TÜ õppekavadest, ent soovi korral saab kõrvaleriala võtta ka mõnest teisest ülikoolist Eestis või välismaal. Kõrvaleriala moodustab kolmandiku bakalaureuseõppest.

Kõrvaleriala valik on lubatud enamikul bakalaureuseõppekavadel. Laiendatud peaeriala tõttu ei ole õppekava mahtu kasvatamata teisest valdkonnast kõrvaleriala võimalik valida vaid õigusteaduse, füsioteraapia, kutseõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval. Samuti toimub rakenduskõrghariduses ja integreeritud õppes õppetöö peamiselt oma õppekava ainete raames.

Enamik õppekavu sisaldab ka valikaineid või -mooduleid, mis võimaldavad üliõpilastel erialasiseselt oma teadmisi ja oskusi vastavalt oma huvidele ja eelistustele täiendada või süvendada. Lisaks on üle ülikooli võimalik valida enam kui 5000 õppeaine seast endale sobivad vabaained.

Näiteks võib üliõpilane täiendada oma võõrkeeleoskust, valides endale huvipakkuva kursuse maailma keelte ja kultuuride kolledži keelekeskuses õpetatava 21 võõrkeele hulgast.

«Kindlasti väärib mainimist, et ülikoolis ei ole üliõpilaste õppimisele seatud mingeid mahulisi piiranguid. Igaühel on võimalus läbida täpselt nii palju õppeaineid, kui ta ise soovib ja jõuab,» ütles Rutiku.

Sõltuvalt õppekavast sobivad Tartu ülikooli sisseastumisel nii riigieksamid kui ka sisseastumiseksamid. Vastuvõtul arvestatakse vaid kaht riigieksamit: eesti keelt (või eesti keelt teise keelena) ning matemaatikat (sõltuvalt õppekavast kas kitsast või laia).

Võrreldes paari aasta taguse ajaga on laienenud õppekavade ring, millele kandideerimiseks tuleb teha sisseastumiseksam. Paljudel õppekavadel on sisseastumiseksam välja pakutud alternatiivina matemaatika riigieksamile. Seega ei pea huvilised, kellel riigieksam sooritamata, muretsema selle pärast, et nad ei saa oma soovitud õppekavale kandideerida.

Uuenenud õppekavad

Olulisi uuendusi on läbi teinud näiteks õpetajakoolitus. Uus õpetajakoolituse suunitlusega bakalaureuseõppekava «Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis» tagab laiapõhjalise hariduse humanitaar- ja sotsiaalainetes, digimaailma võimalustest ja probleemidest, riigiteadustest jne. Uus õppekava võimaldab valida eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte, inimeseõpetuse ja sotsiaalpedagoogika vahel.

Oluline roll õpetajaõpingutes on loomulikult koolipraktikal. Mitmel õppekaval algab koolipraktika juba esimesel semestril. Vaatlus- ja kasvatustöö praktikatel tutvuvad üliõpilased eri koolitüüpidega ja saavad end abiõpetaja rollis proovile panna. Nii tagatakse, et ülikool annaks tulevasele õpetajale lisaks erialastele teadmistele ka ametialaseid kogemusi.

«Õpetajaharidus annab tugeva aluse neilegi, kes ei soovi õpetajana tööle minna. Sealt saab teadmisi nii juhtimisest, planeerimisest, psühholoogiast, kommunikatsioonist kui ka näitlejameisterlikkusest, mida läheb tänapäeval igal elualal vaja,» kinnitas haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen.

Filosoofiateaduskonna senised võõrfiloloogia erialad on sügisest koondatud kaheks uueks magistriõppekavaks: «Euroopa keeled ja kultuurid» ja «Võõrkeele õpetaja». Õppekavades on palju uusi erialadevahelisi kursusi ning praktika osa on senisest suurem.

Teistegi teaduskondade tudengitel on võimalik uues maailma keelte ja kultuuride kolledžis õppida 25 keelt, testida oma keeleoskust ning arendada suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Uudne on veel see, et võõrkeeleõpetaja õppekava lõpetanu võib asuda õpetama nii põhikoolis, gümnaasiumis, keeltekoolis kui ka kõrgkoolis.

Filosoofiateaduskonna dekaani professor Margit Sutropi sõnul saavad magistrandid edaspidi valida, kas neile pakub enam huvi keele- või kirjandusteaduslik suund, võõrkeele õpetamine või tõlkimine. «Uuringud näitavad, et üliõpilase võimalused tööd saada suurenevad, kui ta on õppinud mitut keelt,» nentis Sutrop.

IT ja inglise keel

Narva kolledžis hakatakse koostöös IT kolledžiga uuest õppeaastast õpetama infotehnoloogiliste süsteemide arendust. Nii valmistatakse ette IT-süsteemide rakenduste valdajaid ja programmeerijaid, kes oskaksid töötada nüüdisaegses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas.

Siingi on õppekavas oluline rõhk praktikal, millest enamik toimub ettevõtetes. Õppetöö hakkab toimuma õhtupoolikuti, et anda ka töötavatele üliõpilastele võimalus haridust omandada. Õpetatakse kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. See peaks andma lõpetajatele võimed ja võimaluse konkureerida edukalt igal pool Eestis, aga rahvusvahelisteski ettevõtetes.

Sel aastal avati TÜ-s viis uut ingliskeelset magistriõppekava. Üks neist on Eestis ainulaadne infotehnoloogiaõiguse programm, kus koolitatakse kõrgetasemelisi IT valdkonna õiguseksperte. IT-õiguse õppekava loomist ajendas otsene vajadus ja tööturu nõudlus. Seda on korduvalt kinnitanud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantsler Taavi Kotka.

Mitmed teisedki seni eestikeelsed õppekavad avatakse edaspidi ingliskeelsena. Nende hulka kuuluvad informaatika, demokraatia ja valitsemine, rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud, arvutitehnika ja robootika.

Vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele toimus aprillikuus, eestikeelsetele õppekavadele saab dokumente esitada 22. juunist 2. juulini sisseastumise infosüsteemis SAIS. Vastuvõtutingimuste kohta saab põhjalikumat teavet aadressil www.ut.ee/sisseastumine.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja

Jaga artiklit

Märksõnad

vastuvõtt