Tartu ülikooli pidulikemate sündmuste alguses ja lõpus kõlavat üliõpilashümni «Gaudeamus» peeti selle ligi 300-aastase ajaloo algusaegadel Euroopas joogilauluks, mis enne trükikõlbulikuks kohendamist sisaldas ohtralt pilkeid ja roppe sõnu.

19. sajandi teisel poolel akadeemilise kogukonna hümniks kujunenud «Gaudeamus» arvatakse olevat vanim tudengilaul. Selle nüüdisaegsed sõnad lõi 1781. aastal Halle ülikoolis teoloogiat õppinud literaat Christian Wilhelm Kindleben (1748–1785). Tekst ilmus samal aastal esimeses Saksamaal trükitud tudengilaulikus. Esimest korda olid laulu sõnad ilmunud juba 1730. aastal.

Alged 13. sajandist

«Gaudeamuse» täpne helilooja on teadmata. Viisi on laul saanud saksa laulult «Brüder, laßt uns lustig sein», mille sõnad on Leipzigi tudengilt, hilisemalt lüürikult Johann Christian Güntherilt (1695–1723) aastast 1717 (1718). Selle viisi järgi hakatigi «Gaudeamust» laulma ning sellest ajast on nad lahutamatult seotud. 18. sajandi lõpul lauldi seda juba Kindlebeni poolt trükikõlbulikeks kohendatud sõnadega. Enne töötlust sisaldas tudengite suulisse laulupärandisse kuulunud laul rohkesti roppe sõnu ja pilkeid. 19. sajandi saksa kultuuriruumis populaarseks kujunenud «Gaudeamusest» sai enesestmõistetav tudengilaulikute koostisosa. 1888. aastal kinnitati «Gaudeamus» Bologna ülikooli 800 aasta juubeli puhul koguni tudengihümniks, mida lauldi ametlikel puhkudel ja lauldakse praegugi.

Laulu esimesed tekstikatked arvatakse aga pärit olevat koguni 1287. aastal ilmunud ladinakeelsest käsikirjast. Pealkiri «De brevitate vitae» («Elu lühidusest») viitab Rooma kirjaniku Lucius Annaeus Seneca traktaadi pealkirjale.

Ajaloolane Hillar Palamets on kirjutanud raamatus «O alte Burschenherrlichkeit... Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802–1917», et Lääne-Euroopas on «Gaudeamust» peetud ka leinalauluks, mille sõnad meenutavad elu lühidust ja meie hulgast lahkunuid. Selle kinnituseks toob ta katkendi prantsuse kirjaniku Jules Verne´i romaanist «Draama Liivimaal» (eesti keeles 1937 ja 1994). Üks episood toimub Tartu ülikooli aulas, kus kirjaniku fantaasia järgi pidasid saksa tudengid banketti: «Vaheajal suurenes müra pidusaalis, kuuldus hüüdeid ja klaaside kõlinat, oli selgesti kuulda, kui karjuti «hoch!». Siis kostis korraga laul, mida lauldakse kõigis saksa ülikoolides: «Gaudeamus igitur...». Peab tähendama, et selle laulu sõnad pole sugugi rõõmustavad ja kõlbaksid väga hästi matuselauluks.»

Laulgem kaasa

Varem põhiliselt joogilauluna tuntud «Gaudeamus» levis Saksamaalt teistessegi ülikoolidesse. Aastail 1819–1822 Tartus usuteadust õppinud pastor Alexander Hörschelmann on mälestustes meenutanud, kuidas professorite austamisavalduseks korraldatud tõrvikrongkäigus neile kolmekordselt vivat-hüüdeid hõigati ja «Gaudeamust» lauldi. Korporatsioonides ja seltsides oli ja on siiani laulul oma koht. Tartu ülikoolis 1926–1936 õigusteadust õppinud naisüliõpilane meenutab raamatus «Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis», kuidas volbriööd vastu 1. maid oodati. Siis tervitati rongkäigus raekoja ees linnajuhte salmiga «Vivat et res publica...» ja peahoones ees ülikooli juhtkonda «Vivat academia...».

Kooride repertuaari ilmus «Gaudeamus» 20. sajandi algul. Tartu akadeemilise meeskoori (TAM) dirigent Alo Ritsing ütles, et esimest korda esitas TAM selle laulu 19. aprillil 1914 Estonias iseseisval kontserdil Eesti rahva muuseumi peol. Tartu ülikooli aulas laulis meeskoor «Gaudeamust» alles 1935. aasta vabariigi aastapäeva aktusel, samal aastal veel Eesti ja Soome üliõpilaste aktusel, ballil jm. Pärast 1938. aastat tekkis laulu esitamisse pikem paus. Nõukogude ajal laulis TAM koos ülikooli naiskooriga esimest korda «Gaudeamust» ühel arstide konverentsil aulas 1955. aastal.

Praegusel ajal ei kujutata «Gaudeamuseta» ette ühtki ülikooli pidulikku sündmust. Avaaktusel, aastapäevadel ja teistel pidulikel puhkudel esitab «Gaudeamuse» Tartu akadeemiline meeskoor, TÜ akadeemiline naiskoor, TÜ kammerkoor või mõni teine koor. Suurem osa saalis viibijaist laulab kaasa. Vaike Uibopuu, kes oli kaua aastaid naiskoori ja kammerkoori dirigent, ütles, et kurb on vaadata, kui mõni ei tee suudki lahti. «Seda laulu peaks oskama kõik, kes on ülikoolis käinud ning kaasa laulma eesotsas rektoriga.»

Kaasa laulda on olnud võimalik ka Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidudel, millega tehti algust Tartus 1956. aastal. Praegu tuntakse tudengite laulupidu Gaudeamusena, nimi saadi selleltsamalt laulult kolmandal ühispeol 1967. aastal. TÜ akadeemilise naiskoori endine laulja Mall Johanson on meenutanud esimest laulupidu: «Minu mäletamist mööda oli see esimene tõrvikrongkäik noil aegadel, /.../oli lõpmata uhke selles tulukestejões Riia mäest alla liikuda ja läbi linna Toomeorgu sammuda, tervitada ülikooli «Gaudeamusega», mis meil sellal veel iseenesestmõistetav laul polnud». Ühendkooride repertuaari oli suudetud laul siiski võtta juba esimesel laulupeol.

Tartu akadeemilise meeskoori 1955. aasta 17. juuli koosoleku protokolli on kantud dirigent Richard Ritsingu mõte, et tuleval suvel tuleks kutsuda üliõpilaskoorid Tartusse üliõpilaslaulupeole ning ära tuleks õppida üliõpilashümn «Gaudeamus». Tollal ei pääsenud muidugi ka selliste laulude, nagu Vano Muradeli «Rahvusvahelise üliõpilasliidu hümn», Sergei Tulikovi «Nõukogude noorsoo marss» ja teiste nõukogude autorite teoste esitamisest. Mall Johansoni mäletamist mööda kõlas «Gaudeamus» siis suurelt lavalt üle mitme aja esimest korda. «Suhtusime sellesse kui üliõpilaste hümni.» Kauaaegne ülikooli naiskoori, praegune vilistlaskoori laulja Leeni Uba ütles, et üliõpilashümnina laulsid nad ikka ainult kolme salmi. «Ladina keeletundidest olid tuttavad teisedki salmid, aga neid laulsid peamiselt meeskoorid, ka kooride ühistel koosviibimistel.»

Esitatakse pidulikel sündmustel

Vabaõhuüritustest seostub «Gaudeamuse» Leeni Ubale alati kooritekliga. Ta märkis, et valge üliõpilaste üldmüts (praegune TÜ tekkel) võeti Põhjamaade üliõpilaskooride eeskujul ja ülikooli kunagise teadussekretäri, koori kauaaegse laulja Irene Maaroosi targal eestvedamisel naiskoori vormimütsiks ajal, kui korporatsioonid ja nende teklid olid keelatud. «Lauldes vana üliõpilaslaulu «Gaudeamus» ja kandes valget üliõpilaskooride mütsi, tundus, et seisan sillal, kus ühelt poolt on side ammuste aegade akadeemiliste noortega, teiselt poolt tunnetasin ühtsust Euroopa ülikoolidega nende kooride kaudu, kes ikka aeg-ajalt Tartusse pääsesid ja kellega koos sai «Gaudeamust» lauldud.

«Gaudeamus» ilmestab paljude Euroopa ülikoolide, sh Bolognas akadeemilisi sündmusi. Läti ülikooli uus akadeemiline aasta algab nn Aristotelese pidustustega Riia vanalinnas, kus «Gaudeamuse» laulmine on väga populaarne. Laulu tuntakse ja lauldakse Leedus, Venemaal, Poolas jm. Soomes on aga laul eriti tuntud gümnaasiumi lõpetamisel. Turu ülikoolis näiteks ei ole «Gaudeamus» ilmtingimata tihedalt seotud kõigi pidulike sündmustega, välja arvatud doktorite promoveerimise tseremoonia, kust see laul ei puudu. Populaarne on laul maakondlikes üliõpilasseltsides, nagu näiteks ka Uppsalas. «Gaudeamust» lauldakse loomulikult ka Uppsala ülikoolis. Uppsala ülikooli soome-ugri keelte professor Raimo Raag ütles, et iga pidulik õhtusöök jms algab püstitõusmise ja «Gaudeamusega».

Ei puudu «Gaudeamus» ka Tallinna ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli jt Eesti kõrgkoolide kõrghetkedest. Et tudengid aktustel kaasa laulda oskaksid, on tehnikaülikoolis püütud õpetlikul eesmärgil sõnu ekraanile projitseerida. TTÜ kultuurikeskuse tegevdirektor Olavi Pihlamägi lausus, et enne avaaktust õpetatakse tudengitele «Gaudeamust» ja tõlgitakse ladinakeelseid sõnu, samuti räägitakse traditsioonidest.

Kui «Gaudeamuse» sõnad selged pole, võiks need ära õppida, sest Tartu ülikooli selle aasta pidulikumad hetked on veel ees. Laulgem siis kaasa sügisel ülikooli 380. aastapäeva üritustel.

Elu lühidusest

Rõõmustagem niisiis,
kuni oleme noored!
Pärast meeldivat noorusaega,
pärast rusuvat vanadust
pärib meid muld.

Kus on need,
kes olid maailmas enne meid?
Minge taevaste juurde,
siirduge allmaailma!
Kus nad siis on? Nad on olnud.

Meie elu on lühike,
see lõpeb peagi.
Surm tuleb ruttu,
haarab meid jõhkralt kaasa,
mitte kellelegi ei halastata.

Elagu ülikool, elagu õppejõud!
Elagu iga (ülikooli) liige,
elagu kõik (ülikooli) liikmed,
õitsegu nad alati!

Elagu kõik tütarlapsed,
nõtked, kaunid!
Elagu ka naised,
õrnad, armsad
ning ka töökad!

Elagu ka riik
ja see, kes riiki juhib!
Elagu meie linn,
metseenide hoolitsus,
mis meid siin kaitseb!

Kadugu kurbus,
kadugu vihkajad!
Kadugu saatan,
kes iganes on üliõpilasvaenulik,
ning ka pilkajad!

Gaudeamuse tõlge
TÜ ladina keele lektor Kaarina Rein

Kasutatud kirjandus

• Hillar Palamets «O alte Burschenherrlichkeit... Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus tartu Ülikoolis 1802–1917». Kirjastus Ilo 2008.
• «Akadeemilised organisatsioonid – «Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis». Korp Filiae Patriae. Tartu-Narva 2005 .
• Hillar Palamets «Lugusid toonasest Tartust» KLEIO 2003.
• «Gaudeamus. Istoria cozdania pesni». S-Peterburgskii Gosudarstvennõi universitet. Izdatelstvo S-Peterburgskovo universiteta. 1999.
• «Gaudeamus igitur. Historische Studentenlieder.» VEB Deutscher Verlag für Musik. Leipzig 1989.
• «Esimene üliõpilaslaulupidu». Toimetaja Irene Maaroos. Tartu Riiklik Ülikool 1957.
• «Tartu Akadeemiline Meeskoor 1912–1992.» Koostanud Vello Ross. Eesti Raamat. Tallinn.
• «Gaudeamus 50.» Koostanud Ene Puusemp, Alo Ritsing, Ants Nilson. Tartu 2006.
• «Gaudeamus XV 30. juuni – 2. juuli 2006». Koostanud Ene Puusemp. Tartu 2007.
• Alexander Hörschelmann. «Kiri» – «Mälestusi Tartu Ülikoolist (17.–19. sajand).» Koostanud Sergei Issakov. Tallinn Eesti Raamat 1986.
• http://www.laulud.ee/laul/gaudeamus-531.aspx.