55 aastat tagasi 8. märtsil sündinud professor Toomas Saat on kalateadlane. Aga ta ei ole rahvamees. Rahvamees-professor on see, kes on alati kõigile näha, kenasti kammitud, laitmatult viikis nõelasilmast tulnud ülikond seljas ja enda kakskümmend kolm aastat vana artikkel särje kasvust Harku järves alati käepärast võtta ja tsiteerida.
Toomas, vastupidi, pole eriline jutumees. Tema olemasolust saab teadlikuks enamasti alles siis, kui asjades natuke kaevata. Siis selgub, et suures osas on ülikooli kalateaduse taga kusagil sügaval ikka Toomas, et ilma temata ei juhtu selles vallas suurt midagi.
Virtsust kaluri perest pärit läbi ja lõhki pragmaatilise maamehena ei hooli ta eriti PR-st ega regulaarselt telekas ennast kiitmas käimisest. Aga et Toomas on lisaks Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse professorile ka TÜ Eesti Mereinstituudi direktor – otsustaja, siis võibki ta üsna rahulikult ainult sisuliste asjadega tegeleda.
Tegelemise tulemusena ongi praegu selline TÜ allasutus üldse olemas. Kümmekond aastat tagasi oli vaid keskkonnaministeeriumi haldusalas olev instituut, mis hoolimata tegusast minevikust oli uute tuulte keerises jäänud hingitsema väliseestlasest omanikule kuuluvasse Tallinna vanalinna suuremat tüüpi lagunenud korterisse.
Tänaseks on uus suur peahoone Tallinnas, osakonnad Tartus ja Pärnus ning välibaasiks sobivad ruumid kohtades, mida siin üles lugeda ei mahu. Lepingute maht teeb konkurendid kadedaks ja instituudi teadlased räägivad kaasa kõiges, mis puudutab merd ning selle uurimist vähemalt Läänemere piires.
Kuigi oleme kuulnud, et tegelikult tahaks Toomas üha rohkem ja rohkem hoopiski segamatult uurida kala ootsüüdi küpsemise morfoloogiat ja kronoloogiat, soovime omakasupüüdlikult jõudu veel vähemalt kolmeks viieaastaseks perioodiks direktorina praegusele otsa!
Kolleegid


