 |
| Jaak Aaviksoo ja president Lennart Meri ülikooli avamise 370. ja taasavamise 200. aastapäeva aktusel 2002. (Foto: INDREK ILOMETS) |
Meile, nagu ilmselt kõigile Tartu Ülikooli liikmetele, on olnud tuttav Jaak Aaviksoo kõrge, kõigist üleulatuv figuur. Nagu teisedki, oleme saanud imetleda rektori kõnekunsti kõikjal, kus ta on sõna võtnud. Tõepoolest, vähe on kõnemehi, eriti meie koduses Eestis, kes suudavad kuulajaid kaasa haarata sellisel määral nagu Jaak Aaviksoo. Tõsistest probleemidest suudab ta rääkida lühidalt, selgelt, täpselt ja mõtlemapanevalt. Ka peokõnedesse ja tervitustesse, mille esitamine on rektori üks rutiinseid kohustusi, on ta osanud põimida olulisi sõnumeid.
Hoogsad, tihti poleemiliselt teravad, aga alati teravmeelsed on olnud Jaak Aaviksoo sõnavõtud ajakirjanduses.
Jaak Aaviksoo on kõnelnud ja kirjutanud paljudel teemadel, kuid kõiki neid on ühendanud vastutustunne ja kohati mure Eesti hariduse ja teaduse oleviku ning veel enam tuleviku pärast. Töötamine prorektorina, ministrina ja rektorina on Jaak Aaviksoole andnud unikaalse pädevuse Eesti hariduspoliitika küsimustes. Ulatuslikud rahvusvahelised sidemed ning esinemine üleeuroopalistel foorumitel on võimaldanud tal vaadata Eesti asjadele ka väljastpoolt ja meid teistega võrrelda. See on andnud Jaak Aaviksoo sõnadele kaalu Eestis, aga teinud temast ka sellise inimese, kes on suutnud edukalt esindada maailmas mitte ainult Tartu Ülikooli, vaid kogu Eestit.
Aukartustäratavad on Jaak Aaviksoo töövõime ja töösse pühendumine, imetlusväärne tema järjekindlus ülikoolihariduse huvide kaitsel ja teadustöö kvaliteedi tagamisel.
Juhina on Jaak Aaviksoo nõudlik, kuid mitte liiga autoritaarne. Ilmselt ei vaja ta järelekiitmist, vaid ootab iga töötaja iseseisvust ja on valmis oma arvamust muutma, kui kolleegi argumendid on piisavalt kaalukad. Meeldejääv on selles suhtes näiteks meie ülikooli arengukava valmimise käik. Kolleegide isegi suured ja ägedalt väljendatud eriarvamused mõnes küsimuses ei mõjutanud teiste küsimuste arutamist ega kahjustanud inimsuhteid.
Jaak Aaviksoo muutub kärsituks, kui talle tundub, et kaasvestleja ei suuda või ei taha oma seisukohti selgelt sõnastada. Kartesiaanlik selguse ja täpsuse taotlus kiirendab otsuste langetamist ja tegudeni jõudmist ning see on sellise organisatsiooni nagu Tartu Ülikool toimimiseks vajalik.
Siiski ei saa kõik vaimsed otsingud kohe lihtsate lahendusteni viia ning seepärast on olnud tore tajuda erinevust protokolliliste nõupidamiste ja protokolliväliste arutelude vahel.
Tunnistame, et targa, jõulise ja nõudliku juhi alluvuses töötamine pole lihtne, vaid üpris pingeline. Kindlasti aga soovime Jaak Aaviksoole järgmiseks poolsajandiks õnne ja edu!
Prorektorid
Ain Heinaru,
Jaak Kangilaski,
Tõnu Lehtsaar
Veel ütles ta aeg-ajalt noorematele: gKunagi ei tohi (keegi) oma viimast välja panna, alati peab midagi tagavaraks olemah. Muidugi ei pidanud ta silmas, et tuleks poole jõuga nahka venitada, vaid see oli tema variatsioon eeltöö tegemise teemal, enne kui midagi tõsist ette võtta.
Kuigi need on õpetussõnad teistele, arvan ma, et need iseloomustavad hästi Jaaku ennast. Oluliste eesmärkide poole rühib ta ise imeteldava mitmekülgsusega, mobiliseerides teisigi. Ja arvatavasti on tal veel nii mõndagi varuks. Ma kohe huviga ootan, mis see on.
Tal pool elu ju veel ees.
Palju õnne Sulle, Jaak!
Indrek Reimand,
Sinu õpilane
Tõmmates paralleeli füüsikaseadmete maagiasse: Jaak Aaviksoo on suurepärane ideede generaator, kuid veelgi enam ta on elementaarideede kiirendi. Ja tegu pole siin mitte prootonite või antiprootonitega, vaid meie ühiskonnas ringlevate ideedega, päris valupunktidega.
Füüsikanähtuste maailmas kirjeldab seda suurepäraselt luminestsents Jaak Aaviksoo mõttemaailmast tagasipeegeldunud ideedel on üldjuhul hoopis pikem lainepikkus kui meie ühiskonna ideeidudel algselt.
Füüsikata öeldes tähendab see tugevat strateegilist mõtlemist ja visiooni. Seda vajab ülikool, seda vajab Eesti. Õnne vajab juubilar seda soovingi.
Toomas Kiho,
Akadeemia peatoimetaja
Rektor on ka suurepärane võõrustaja, temaga esmakordselt kohtuma tulnud diplomaate vaadates on tore jälgida, mil moel nad lahkuvad tihitipeale püütakse kepseldes väljuda teadusprorektori kabineti kaudu niivõrd ülev on meeleolu.
Rektori imposantne kasv on tekitanud naljakaid seiku. Kord sisenes rektoraati delegatsioon hommikumaadest ja lüheldast kasvu külalise siiras üllatushüüd kõlas: "Oi, kui pikk rektor!".
Talle meeldivad vaid parimad asjad, seega on tema lemmiklauseks: tee nii, et hästi oleks.
Soovin, et tal oleks ometigi uuel aastal rohkem AEGA. Siis jõuaks see heas mõttes töönarkomaan vahetevahel ka armastatud korvpallitrenni, et maandada suuri tööpingeid.
Leelo Kriisa,
vastutav sekretär
Kes aru ei saa esimeseks jõulupühaks 2003 kinkis rektor koos abikaasaga mulle diplomi sõpruse kohta. Eesti poliitikas ja Tartu Ülikooli ajaloos väga erandlik.
Optik peab käituma, nagu Tuglas soovitab: vaata lähemalt ja näe kaugelt. Head töörahu ning palju tervist!
Peeter Olesk,
Tee
mis on antud meile käia
ei ole ideaalne tee
Sõna
mis on antud meile öelda
ei ole ideaalne sõna
(Lao-Tzu)
Suurmehi
ei saa surnuks rääkida
ega surnuks vaikida
(J. Saar)
Õnne ja jõudu!
Risto Tammelo,
kolleeg
See oli tegelikult ootuspärane. Küll aga, eneselegi ootamatult, jäin Sulle alla ka teineteise kiitmisvoorus: Sa kiitsid mind kolm korda pikemalt ja põhjalikumalt.
Oled avara maailmaga huvitav inimene. Oma pädevuselt ja isiksuseomaduselt sobiksid Sa mistahes ülikooli etteotsa Euroopas.
Olen imetlenud Su teadmisi eri valdkondade kohta, raudset loogikat ja analüüsi, töövõimet, mis tundub lihtsalt otsatu.
Juubilarile soovitakse tavaliselt jõudu ja õnne ja edu. Seda kõike soovin minagi, kuid lisan veel ühe erilise soovi: loodan, et Eesti ühiskond ja riik, ülikool ja inimesed Su ümber Sind positiivselt üllatada suudaksid.
Ja loodan väga, et Eesti Sulle kitsaks ei jää.
Birute Klaas,
filosoofiateaduskonna dekaan
Sinu erialal spektroskoopias assotsieerub arvuga 50 lühend HWHM ja punkt, kus kuigi graafikujoone tungi
väljendav teine tuletis kahanemas, joone enda ja tema tõusu imperatiiv on – edasi kasvada, sest kätte jõudnud alles HWHM – Half Width at Half Maximum!
Peeter Saari,
akadeemik
Rektor professor Jaak Aaviksoo on jõuline visionäär, kes näeb kaugemale ülikooli sammastest, Tartu linna ja Eesti riigi piiridest.
Jaak! Soovin Sulle teravat pilku ja haaravaid mõtteid maailma paremaks muutmisel ning õnne ja tervist!
Andrus Ansip,
Tartu linnapea
Hea kolleegi haridusministrina oli Sul oma kindel arusaam, kuidas teostada Tiigrihüpet, kuidas kujundada koolivõrku, anda kõigile paremat haridust jne. Osa Sinu ideedest on läinud ellu, osa mitte. Mitte seepärast, et neis ei oleks olnud kandvat ideed ega põhjendusi, vaid seepärast, et Sa käisid mõtted välja liiga vara.
Füüsikuna näed sa protsesside toimimise sisemist loogikat ja sellest lähtuvalt ka tegutsed. Hea Jaak, enamik meist ei näe seda ja siit on mõnelegi jäänud Sinust mulje kui jäigast ja isepäisest mehest. Mees peabki mõtlema oma peaga ja seda oskad Sa suurepäraselt.
Materialiseeritud mõtteta ei arene miski edasi. Seda oled tõestanud viimased aastad meie alma mater`i arengule kaasa aidates. Tartu Ülikool annab täna Tartule tõesti peale vaimu ka juba väljanägemist. Minu kodulinnast hakkab kujunema Ülikoolilinn! See ongi Sinu töös siit kaugemalt vaadates vahest kõige suurem saavutus. Kõigile pole antud võimet muuta üht ülikooli ega linna, Sulle on! Hoia seda kurssi, hoia oma töökaaslasi, sõpru ja pereliikmeid ja Sa jõuad järgneva poolsajandi jooksul muuta veel paljutki!
Palju õnne Sulle juubeli puhul, head tervist ja jätkuvalt tahtmist oma mõtteid ellu viia!
Sinu kolleeg ja sõber Mait Klaassen,
Võru Maavanem
Joudu ja jakku Tarto Suurkooli ku esisugumaidsi tiidüsallo ütistävä rahvusülikooli päävaldkundõ edendämises – rahvusülikooli kõvõmbas ja kimmämbäs tegemises, timä maailman masmapandmisõs, uma rahva kõgõ korgõmbalt harit inemiisi välläkoolitamise jakkamise silmä pääl pidämises, kõvõmbide ajjõ tüülepandmisõs ja kimmä häädüsega opmisõ ja oppamisõ hoitmisõs.Pall’o õnnõ sündümise pääväs!
Marika Kullamaa,
rahvusülikooli keeletoimetaja
Rektoriga on hea sõita, ta on ümbritseva suhtes tähelepanelik kaaslane. Ja teda on huvitav, hariv kuulata. Põhiliselt on need sõidud Tartu ja Tallinna vahel, ministeeriumist ministeeriumi, Toompeale.Tavaliselt istub ta tagaistmel, arvuti, hulk pabereid ja raamatuid ümberringi ning – teeb tööd.Soovin rektorile 50. sünnipäeva puhul palju õnne ja vastupidavust ja et tal jääks rohkem aega ka enese jaoks.
Kaupo Bend,
autojuht
