Tekst: Merilyn Merisalu
Fotod: Merli Antsmaa
Juuni alguses korraldas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia esmakordselt moeetenduse, et rahvusliku tekstiili eriala lõpetajate loodud kollektsioone ka laiemale publikule näidata. 5. juunil Viljandis pärimusmuusika aidas toimunud moeetendusel «OmaMood» esitleti 13 kollektsiooni, mis on suuremal määral saanud inspiratsiooni Eesti rahvarõivastest või nende aksessuaaridest. Tavapärasest lavasõust erinevalt näitasid modellid valminud rõivaid ja aksessuaare tantsulises võtmes, kaasates esinemisse mitmeid rahvatantsuelemente.
Esimest korda toimunud moeetenduse lavastasid tantsukunsti üliõpilased Sille Ardel ja Evelyn Uisk, kes panid poodiumil liikuma üle 50 amatöörist modelli nii kultuuriakadeemia kui ka Viljandi algklasside õpilaste seast.
 |
| Ilme Kossesoni Muhu ainetel tikkimismasina abil kaunistatud linaseid kleite näitasid modellid koos Aili Järvesaare Muhu-aineliste heegeldatud abuvestidega. |
 |
| Kersti Loite kollektsioon «Virumaa triibud silmkoes» kasutab Jõhvi kihelkonna seeliku triibustiku fragmente, mis on lappvoltidena õmmeldud tänapäevaste rõivaste eri osadesse. Autor valmistas seitse komplekti, kuhu kuuluvad mantlid, seelikud, jakid, vestid ja tuunika. |
 |
| Õhtujuht, kultuuriakadeemia teatrikunsti esimese kursuse tudeng Kristjan Lüüs kandis Kersti Roosmaa õmmeldud Tarvastu mehe rahvarõivast. |
 |
| Maaja Kalle kollektsioonis on värvirikkad laste kleidid ja pihikseelikud, mille ainestik on pärit Lääne-Eesti saartelt. Kuigi originaalis kooti pihikseelikute liistikud Saaremaal kangastelgedel ja villasest lõngast, kudus autor need lõputöö tarvis varrastel ja puuvillasest lõngast. |
 |
| Triin Amur esitles Vormsi naiste rahvarõivastest inspireeritud ja taaskasutatud materjalist valmistatud naisterõivaste kollektsiooni. Rõivaste tegemiseks kasutas autor kangajääke ja kasutatud riiete poodide tekstiile. Kollektsioonis on püksid, seelikud, jakid, pluusid ja kleidid. |
 |
| Karolina Lehtma ja Liisi-Ly Viitkin tegid ühise kollektsiooni Sõrve sääre jakkide ainetel. Tänapäevane kollektsioon jakkide ja mantlitega nii meestele kui ka naistele pani publiku hulgas paljusid ahhetama ja soovima, et laval nähtud rõivaid endale saada. |
 |
| Gerly Karu kollektsiooni kuuluvad lahttaskud, mis on kinnitatud sallide otstesse. Autori sõnul ei paku paljudele vööle kinnitatav tasku huvi ning seega tuligi idee vajalike pisiesemete kandmiseks taskud hoopis populaarsete sallide otstesse teha. Talvised sallid kudus ta täisvillasest lõngast ning kevadised puuvillast. |
 |
| Kersti Pook õmbles lõputööna neli Põltsamaa ja Kolga-Jaani kihelkonna linnamoelist jakki, millega kandsid modellid sobivaid triibuseelikuid. Jakid on õmmeldud tänapäevastest materjalidest ja kaunistatud värviliste paelte ja pitsidega. |
 |
| Külli Vähi valmistas Ruhnu meeste 20. sajandi alguse rõivakomplekti, mida hakkab Rannarootsi muuseumi tellimusel kandma Ruhnu tüüpi rannasõidupurjeka jaala kapten oma väljasõitudel. Särginööbid pidid olema hõbedast, et uppumise korral võõrasse randa uhutud meremehe matusekulud kindlasti ära katta. |
 |
| Janne Vaabla lasterõivaste kollektsioon põhineb Eesti mandriosa etnograafiliste lasterõivaste lõigetel. Tüdrukute seljas olid linasest riidest rahvarõivasärgid, samuti esitleti pikk-kuubesid, teksajakke ja põlvpükse. |
 |
| Liivi Vainu loodud silmkoeliseid sõrmkindaid näitasid valgetes ja mustades kostüümides modellid voolava kätetantsuga. Vainu ammutas inspiratsiooni Lihula kandis kasutatud linnu- ja kuusemotiividest, aga ka kaitset pakkuvatest ristimärkidest. |
 |
| Iriina Rei lõputöö oli luua villased silmkoelised säärised, mida saaks kanda ka tänapäeval. Tikand sääristel on inspireeritud Muhu 20. sajandi esimese perioodi lilltikandist, mida iseloomustavad stiliseeritud taimemotiivid. |
