Avati ülikooli varakamber

Alates 6. juulist on võimalik Tartu ülikooli ajaloo muuseumi neljandal korrusel külastada ülikooli varakambrit, kuhu on kogutud väärtuslikumad varad, mis on seotud nii ülikooli ajaloo, hoonete kui ka inimestega.

Varakambris näeb ka Vene keisri Aleksander I allkirjaga Tartu ülikooli asutamisakti aastast 1802. Ülikooli raamatukogu rariteetide hulka kuuluvat dokumenti on seni avalikkus näinud vaid suurtel pidupäevadel. (Foto: Andres Tennus)

Äsja avatud püsinäitusel näeb üle 30 eksponaadi, mis pärinevad ülikooli muuseumide ja asutuste kogudest. Nende hulgas on mitmeid ajaloolise väärtusega esemeid, aga ka näiteid uuema aja teadussaavutustest, millega on ülikool seotud.

TÜ ajaloo muuseumi näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu sõnul on kambri varad jaotatud kuue teema alla: ülikooli idee, ülikooli vaim, noorus, surematud suurmehed, genius loci (ld koha vaim) ning maa ja ilm.

«Suurt osa neist eksponaatidest ei ole varem võimalik olnud avalikult pikaajaliselt näha, neid on hoitud kinnistes ladudes või erakogudes. Nüüd oleme osa ülikooli varadest ühte kohta kokku kogunud, et inimesed neid koos tutvustavate tekstidega üheskoos näha saaksid,» rääkis Lõbu.

Vana sümboolika ja uued teadussaavutused

Näiteks on näitusel välja pandud 17. sajandil kasutusel olnud rektori ametisümbolid, mis on seotud Tartu ülikooli loomise idee ja algusaegadega. Nii näeb rektori sümboolseid võtmeid ja spektreid, mida rongkäikudel rektori ees kanti, samuti ka 80 aasta vanust koopiat peleriinist, mida tol ajal Rootsi kuningriigi ülikoolide rektorid kandsid.

«Näitusel on ka Tartu linnalt saadud uhke pühendusega tänukiri ülikoolile selle taasavamise puhul ning eriti hea meel on ülikooli taasavamise akti üle Aleksander I allkirjaga, mõlemat lubab ülikooli raamatukogu meil lahkelt mõnda aega näidata,» ütles Lõbu.

Märksõna «ülikooli vaim» alla on koondatud teiste esemete hulgas laboririistad, mis on seotud Tartus sündinud ruteeniumi avastaja ning plaatinametallide keemia arendaja Carl Ernst Clausiga. Samuti kirurg Nikolai Pirogovi joonised ning keeleteadlase Paul Ariste aulapõlengu läbi teinud palatogrammi paberid.

Samuti näeb ülikooli ajaloo muuseumis kuulsa arstiteaduskonna professori August Rauberi prepareeritud inimkätt, Karl Morgernsterni perekonnale kuulunud kuldset kella ning väikest Voltaire’i kujukest, mida Juri Lotmani talismanina oma laual hoidis.

«Uuema aja teadussaavutusi esindavad näiteks osa Eesti teadlaste välja töötatud maailma esimesest teleskoobist, mis hakkas Maale pilte saatma otse kosmosest, füüsikute väljatöötatud suurust muutev rõivarobot, tark klaas ning geeniteadlastelt väike sekveerimiskiip,» loetles Lõbu.

Nooruse temaatikat kannavad muuseumisse toodud spikrid, mis on kokku kogutud ning ülikooli tekkel umbes 1980. aastate lõpust, mil punast nõukogude linti hakati katma musta lindiga, et tekkel kannaks eesti lipu värve. Samuti näidatakse Karl Ernst von Baeri ülikooli lõpudiplomit ning Soome, Eesti, Läti ja Leedu tudengite SELL-i sportmängude hõbekarikat.

Surematute suurmeeste näituseosas on olemas näiteks nii Eduard Viiralti kui ka Aleksandr Puškini surimaskid, kuulsa maadeavastaja Fridtjof Nanseni autoportree, mille ta ise TÜ geograafiainstituudile kinkis ning saab näha ka Albrecht Düreri graafikakogu, millest näidatakse graafikalehti ükshaaval.

Varakambris on palju uudistamist

Koha vaimu sümboliseerivad 1965. aasta ülikooli peahoone tulekahjust säilinud samba baasalus ning 1950. aastal maha võetud ja hävitatud kuninga kuju kannused. Samuti saab näha ka näiteks vana ukse detaile ajast, mil ülikooli peahoone asus veel raekoja platsil. Tartu linnamuuseum andis näituse jaoks ka Gustav Adolf II kujutisega kahhelkivi, mis on välja kaevatud ülikooli arvatavast esimesest asukohast praeguse peahoone taga.

Teema «maa ja ilm» alla on kogutud üldisema tähenduse ja päritoluga esemed, mis on kuidagi ülikooliga seotud. Näituse selles osas on võimalik näha Tartu ülikooli esimesel taastamisjärgsel rektoril Georg Friedrich Parrotil Ararati reisil kaasas olnud baromeetrit, sööginõusid ning sama reisi tähistamiseks tehtud sõrmust.

Geoloogiamuuseum andis oma kogudest näitusele Saaremaalt leitud haruldase kivistise, kus on näha kalade eellasi ning Tasmaanias elanud väljasurnud kukkurhundi kolju. Arheoloogidelt saadi Eesti vanima Kunda kultuuri ahingud ja nooleotsad. Kunstimuuseumi kogust näeb aga kipspea koopiat, mille originaal asub Voronežis.

Lõbu kinnitusel näeb värskelt remonditud näitusesaal ka päriselt välja nagu varakamber. Madala laega ruum sai spetsiaalsed seinad, lae ja põrandad. Lae küljes on rippvitriinid, kus iga näitusel olevat eset eksponeeritakse võimaluse korral eraldi koos selgitavate tekstidega, millega tegu ja miks just see ese on väärtuslik.

«Lisaks nendele esemetele on ka kaks arvutiprogrammi, kust saab ülevaate kõigist ülikooli rektoritest ja audoktoritest,» ütles Lõbu. Samuti on interaktiivne näitusenurk, kus saab kastide sees eri esemeid katsuda, arvata, mis need olla võivad ning nende väärtuse üle arutleda.

Mitmeks aastaks avatuks jääva ülikooli varakambri näitus on pidevalt muutuv, sest mõningaid esemeid tuleb nende parema säilimise nimel aeg-ajalt hooldada. Koos uue õppeaasta algusega sügisel algavad muuseumis ka giidiga ekskursioonid ja haridusprogrammid koolidele, mille põhiteema on uurida ülikooli ja külastajate endi kodus olevaid väärtusi.

Fotoallkiri:
Varakambris näeb ka Vene keisri Aleksander I allkirjaga Tartu ülikooli asutamisakti aastast 1802. Ülikooli raamatukogu rariteetide hulka kuuluvat dokumenti on seni avalikkus näinud vaid suurtel pidupäevadel.