 |
| (Foto: erakogu) |
4. aprillil lahkus meie hulgast Tartu ülikooli audoktor Gábor Bereczki. Fennougristid üle maailma meenutavad teda kui head sõpra ja kolleegi, tema mälestuseks langetavad kolleegid pea tema koduülikoolis Budapestis, aga ka Rumeenias Bukarestis (kus ta samuti õppis ja oli külalisõppejõud), Peterburis (kirjutas seal väitekirja ja töötas lühemat aega) ning Itaalia ülikoolides Udines (professor 1986–1997), Bolognas ja Paduas (kus ta samuti õpetas).
Gábor Bereczki valdas paljusid keeli, mis andis talle suurepärase võimaluse õpetada paljudes maailma ülikoolides. Tema fennougristikaalasest teadustegevusest võib esile tõsta kolm suurt valdkonda: soome-ugri häälikuajalugu (sh etümoloogia), mari keele kirjeldav ja ajaloolisest vaatepunktist uurimine ning soome-ugri ja turgi keelte suhete uurimine.
1958–1979 käis ta koos László Vikáriga 12 korral ekspeditsioonidel Volga–Kama piirkonnas soome-ugri (mari, mordva, udmurdi) ja turgi (ba¨kiiri, t¨uva¨i, tatari) rahvalaule kogumas, salvestades need magnetofoniga. Rohkem kui 300 külast koguti ligi 4000 rahvalaulu, millest osa on avaldatud ning mis viisid lõpule Kesk-Volga piirkonna rahvalaulude võrdluse ungari rahvamuusikaga.
Gábor Bereczki suureks armastuseks teaduse kõrval oli ilukirjandus. Tema panus kirjanduse tõlkijana vajab veel mõtestamist. Tänu tema alustõlkele jõudsid ungari keelde uute tõlgetena meie eepos «Kalevipoeg» ning soomlaste «Kalevala». Gábor Bereczki jõudis tõlkida ungari keelde 25 eesti prosaisti ja 35 poeedi teoseid, sealhulgas Tammsaare «Tõe ja õiguse» esimese köite. Ta oli 1970. aastal Budapestis ilmuma hakanud kuueköitelise «Maailmakirjanduse leksikoni» eesti kirjandust ja kirjanikke käsitlevate artiklite autor.
Gábor Bereczki võttis Eesti oma teiseks kodumaaks ning sai selle armastuse ja vastutusega hakkama. Ta oli enam kui pool sajandit tihedalt seotud Eestiga ja tema teiseks koduks oli Pärnumaal Koonga vallas Pikavere külas asuv Kalama talu, kus valmis nende aastate jooksul suur osa tema loomingust. 20. aprillil 2012 jätsid lähedased ja sõbrad Gábor Bereczkiga hüvasti Budapestis ja mais sängitatakse tema põrm viimsele rahule Mihkli kalmistule Pärnumaal.
professor Peeter Järvelaid
