 |
| (Foto: Andres Tennus) |
Hea kolleeg Tiit sündis Valgamaal Tsirguliinas, lõpetas Valga I keskkooli ja töötas lühikest aega kodulähedases Keeni koolis kehalise kasvatuse, geograafia ja matemaatika õpetajana. Pärast sundteenistust Nõukogude armees asus ta Tartu ülikooli ajalugu õppima. Juba mõne aasta pärast siirdus juubilar tööle Tallinnasse Eesti NSV Teaduste akadeemia ajaloo instituuti, jätkates õpinguid kaugõppes.
1973. aastal lõpetas Tiit cum laude ülikooli üldajaloo erialal ning astus aspirantuuri (juhendajaks Artur Vassar). 1980. aastal anti talle väitekirja «Maatööliste kihi kujunemisest Eestis (Mõisatöölised Lõuna-Eestis 19. sajandi algusest 20. sajandi alguseni)» eest ajalookandidaadi kraad. Väitekirjaga samaaegselt valminud uurimus maarahvastiku sotsiaalsest struktuurist Lõuna-Eestis 19. sajandi lõpul pälvis 1979. aastal vabariiklikul noorte teadlaste uurimistööde konkursil II preemia ja ilmus venekeelse lühimonograafiana Eesti NSV Teaduste akadeemia väljaandel (1980).
1977. aastal algas professor Rosenbergi õppejõutee Tartu ülikoolis. 1993. aastal sai temast pärast professor Sulev Vahtre emeriteerumist Eesti ajaloo õppetooli juhataja kohusetäitja ning 1994. aastal valiti ta Eesti ajaloo korraliseks professoriks. Aastatel 1995–1996 oli juubilar ka TÜ ajaloo osakonna juhataja.
Ajaloolasena on Tiidu peamiseks uurimisvaldkonnaks pikka aega olnud Eesti sotsiaal- ja majandusajalugu (maamajandus ja -rahvastik) 17.–20. sajandil. Ta on vaieldamatult Hans Kruusi ja Artur Vassara loodud Eesti agraarajaloo koolkonna üks silmapaistvaim esindaja. Kuid agraarajaloo käsitlustele lisanduvad tuumakad uurimused Eesti ajalookirjutuse ajaloost, maaküsimusest- ja maareformidest Ida- ja Kesk-Euroopas 20. sajandil ja mitmetest teistest valdkondadest. Eraldi esiletõstmist väärivad ka tema koduloolised uurimused Valgast ja kodukoha ümbrusest, kooliõpikud ning ajaloo populariseerimine.
Ta on aidanud seada sihte Eesti ajaloo uurimisel, olles üks president Lennart Meri algatatud kolmeköitelise koguteose «Eesti ajalugu 1700–2000» toetajaid ja elluviijaid. Tema kaastoimetamisel ilmus 2010. aastal koguteose viies köide, mis käsitleb Eesti ajalugu pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani.
Tiit Rosenberg on hinnatud Eesti ja meie naabermaade ajaloo, ajalooteaduse ajaloo ja paljude teiste loengukursuste õppejõu ning juhendajana. Tema juhendamisel on kaitstud kümmekond doktoriväitekirja. Viimasel veerandsajandil on ta täiendanud end välismaal (Venemaal, Saksamaal, Inglismaal), esinenud paljudel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja aidanud neid korraldada.
Tiit kuulub paljudesse erialaühendustesse, on Balti ajaloo komisjoni korrespondentliige (1995), TÜ ajalooringi auliige (2006), Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler (2001). 1996–2008 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi esimees. Tiit Rosenbergi vaieldamatu teene on, et seltsist on praeguseks kujunenud üks kõige tegusamaid teadusühendusi Eestis.
Kolleegina on Tiit tasakaalukas ja sõbralik, luues üksteist toetava tööatmosfääri. Eeskuju vääriv on ka juubilari kirglik spordihuvi.
Tegelikult võiks veel pikalt kõneleda Tiidu ettevõtmistest, kuid ega ümmargune sünnipäev ei tähenda senitehtule joone alla tõmbamist. Seetõttu soovimegi Sulle jätkuvat tegusust ja jõudu edaspidiseks.
ajaloo ja arheoloogia instituudi kolleegide nimel Tõnu-Andrus Tannberg
